Esileht

Allikas: Vikipeedia

Mine: navigeerimiskast, otsi

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

Vikipeedia,

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias käsil 77 879 artiklit.

Täna on 6. september 2010

Ajalugu
Biograafiad
Bioloogia
Filosoofia
Geograafia

Kaunid kunstid
Keel
Loodusteadused
Psühholoogia
Religioon

Sotsiaalteadused
Sport
Sümboolika
Tehnika
Kõik portaalid

Sissejuhatus · Uuele kaastöölisele · KKK · Liivakast

Põhimõtted · Vormistusreeglid · Redigeerimisjuhend · Kogukonnavärav · Kõik artiklid ·

Nädala artikkel
Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Veeteid pidi saab Mustast merest Doni kaudu Volgani, Kaspia mereni, Läänemereni ja Valge mereni ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu Põhjamereni. Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 m, asetseb mandrilaval. Mere pindala on 422 000 km² (teistel andmetel 436 400 km²). Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km², mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Ro-ro-laev ehk veeremilaev on sõidukite vedamiseks ehitatud laev, mis on konstrueeritud nii, et sõidukid saaksid rambi kaudu kergesti laeva autotekile ja sealt kaile sõita. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli Wallenius Wilhelmseni Toronto (pildil), mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot. Pilt: Madli Vitismann Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... Heltermaa sadam (pildil) rajati 1860. aastal kohalike mõisnike initsiatiivil? ... ro-pax-laev on ro-ro-tüüpi laev, millel on lubatud peale võtta rohkem kui 12 reisijat? ... Veeteede Ameti poolt on proovinud kasutusele võtta mõiste "väikelaev" asemel mõistet "huvialus"? ... astelraid on munaspoegijad ja toidavad oma järglasi piimasarnase vedelikuga? ... algul vedas Saaremaa Laevakompanii kolme kaubalaevaga paberipuitu ja puistmaterjale ning reisijate vedamiseni jõuti alles 1994. aasta suvel, mil ettevõte võitis parvlaevaliinide operaatori leidmiseks korraldatud konkursi? ... Michael Phelps on ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit (2008)? Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on mitmekeelne projekt, mille eesmärk on luua kõigile vabalt kasutatav ja igaühe poolt täiendatav ning parandatav vaba võrguentsüklopeedia.

Esimene, ingliskeelne, Vikipeedia alustas 2001. aasta jaanuaris. Siin on eestikeelne Vikipeedia, mis alustas 2002. aasta augustis ja on käesolevaks hetkeks kasvanud 77 879 artiklini.

Vikipeediasse võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama!

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

Vikisõnastik Vaba sõnastik		Vikiõpikud Eestikeelsed vabad õpikud
Vikitsitaadid Tsitaatide kogu		Vikitekstid Eestikeelsed vabad tekstid
Wikispecies Elusolendite nimistu		Wikinews Vaba uudiste allikas
Commons Jagatud meediavaramu		Vikiülikool Õpikeskkond
Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon	Märkus: Kaldkirjas vikidest ei ole eestikeelseid versioone, lingid viivad ingliskeelsetesse vikidesse.

Teemad

	Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika		Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon
	Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika		Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus
	Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria		Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid